Heategevuslik kampaania tekstiilijäätmete vähendamiseks.

 Oleme varemgi mitmeid kordi korraldanud heategevuskampaaniaid loomade turvakodude abistamiseks, sel aastal otsustasime selle aktsiooni siduda Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalaga, mille eesmärgiks on inimeste teadlikkuse suurendamine jäätmetekke vältimise ja vähendamise osas.

Kutsusime üles nii töötajaid kui lastevanemaid kodudes seisma jäänud ja pigem ära viskamiseks mõeldud riidematerjali hoopis lasteaeda tooma, et anda oma panus tekstiilijäätmete vähendamisse ja neile uue kasutuse leidmisesse!

Üleskutsele reageeriti tänuväärselt aktiivselt ja taaskasutusele minevat riidematerjali kogunes mitmete kottide kaupa.

Paljud vanemad on meie kampaaniatega juba tuttavad ja hoiduvad teadlikult vana riidematerjali äraviskamisest ning hoiavad seda meile ära toomise jaoks, seega on suur rõõm kogeda, et meie järjepideva tegevuse tulemusena on suurenenud ka lastevanemate keskkonnateadlikkus ja soov keskkonna säästmises kaasa lüüa.

1. detsembril sai kogutud riidematerjal kohale toimetatud seekord siis Pesaleidja kodutute loomade varjupaika, kus saadetise üle väga rõõmustati, kuna tänu sellele saavad paljud tänavalt päästetud loomad nüüd endale kuiva ja sooja küljealuse.

Head teha on hea!

Aitäh heategevuskampaania eestvedajale Marge Kirsipuule!

Autor: Marge Kirsipuu

Oravate projekt Projekt "Raagritsikas olen ma, tammevõrseid mulle söögiks kasvata"

Projekt sai alguse sellest, et lasteaia eripedagoogil Katrinil on kodus raagritsikad ja ta küsis, kas me soovime talvel tema lemmikutele söögiks tammevõrseid kasvatada. Tänutäheks lubas ta tuua mõned oma raagritsikatest nädalaks ajaks lasteaeda, et lapsed saaksid nendega tutvuda. Näitasin lastele pilte ja videosid raagritsikatest ja neil tekkis huvi uurida ritsikaid lähemalt. Projekt algas lasteaia õuealalt tammetõrude korjamisega, kuna need oli vaja istutada lillepotti. Jagasin lapsed kolme liikmelistesse gruppidesse. Iga grupp sai endale mulda täis suure lillepoti, kolm tammetõru ja kolm jäätisepulka grupi liikmete nimedega. Iga laps pani tammetõru mulda ja oma nimega jäätisepulga selle juurde. Lillepotid panime aknalauale ja juurde suure paberilehe, millele hakkasime kirjutama vaatlusandmete tulemusi. Vaatlustulemuste andmetel võrsusid tammetõrud erinevatel aegadel, aga esimeste lehtede tulekuni läks 1 kuu. Puuistikute eest hoolitsemine jätkub edasi, kuigi projekt lõppes. 

Projekti käigus sai lastega läbiviidud erinevaid tegevusi nii õues, kui toas.      

Lapsed otsisid lasteaia õuealalt tamme-, õunapuu- ja kaselehti. Seejärel võrdlesid puulehti suuruse ja kuju järgi, loendasid neid  ning lõpuks sorteerisid need kolme erinevasse hulka. Toas lamineeriti puulehed ära ning paigutati projekti seinale. 

Kunstitegevuses lapsed maalisid tammeistikuid ning raagritsikaid. Voolisid tammepuid ja erinevat liiki raagritsikaid. Õues lapsed otsisid puuoksi ning nendest kujundasid raagritsikad. 

Lapsed said kolme liikmelistes gruppides õpetaja juhendamisel ise arvutist infot raagritsikate kohta otsida. See tegevus õpetas lastele koostöö oskust, oma järjekorra ootamist ning sõbralikku suhtumist kaaslastesse. 

Lasteaia eripedagoog Katrin tuli külla ja rääkis oma lemmikutest – raagritsikatest ning tõi viis ritsikat rühma. Kuna ritsikad jäid meile rühma elama, siis saavad lapsed neid igapäevaselt jälgida, veega pritsida ning aidata õpetajal toitu vahetada. Lapsed on siiani ritsikatest väga elevil ning aeg ajalt soovivad neid kätte võtta. 

Projekti lõpetusek oli planeeritud õppekäik Tallinna Loomaaeda ja osalemine eriprogrammis "Ritsikad", kuid transpordiga tekkinud sekelduste tõttu jäi väljasõit novembris ära. 

Õppekäigule läheme märtsikuus. 

📸 Anneli Seepter

Liblikate rühm tähistas mardipäeva

 Nagu mardipäeva kommetele kohane, käisid Liblikate rühma lapsed ning õpetajad täna mööda maja marti jooksmas ja mardikombeid ka teistele tutvustamas.  Eelnevalt kommete kohaselt kostümeeritud ja ennast tundmatuseni muudetud.

Mardisandid toimetasid ikka rituaalide kohaselt, lauldi sanditamiselaule ja tantsiti ning sooviti õnne. Nagu kombele kohane, siis saada vastu ka ande hea ja parema näol. 😊

Hoiame Eesti rahvakalendri tähtpäevi ikka au sees!💙

Autorid: Marge Kirsipuu ja Elena Pähkel-Golovljova

"Helkurväravad" lasteaias Naerulind

 

Lasteaia ja Transpordiameti koostöös sai ka sel aastal teoks meie heategevuslik  liiklusturvalisust toetav projekt "Helkuriväravad" 🌟 Lasteaia väravatele kinnitatud helkureid võib endale võtta igaüks, kellel veel helkurit pole, sest HELKUR VÕIB PÄÄSTA SINU ELU!💛

Autor: Marge Kirsipuu

Oravate rühma hambapesu projekt "Hambaid hoolsalt pesen ma, nii need terved püsivad"

 

Oravate rühm alustas oktoobris hambapesuprojekti:

,,Hambaid hoolsalt pesen ma, nii need terved püsivad”. 

 

 

 

 

Projekti eesmärk on parema suu hügieeni õppimine, koostöö lastevanematega ning hammaste eest hoolitsemine kodus ja lasteaias.

Hambapesuprojektiga tegeleme oktoobrist maini. Tegevusi lisandub terve projekti jooksul aga hetkel plaanitud tegevused lähevad plaanipäraselt. 

 

HAMBABAKTERID:

Algne idee oli voolida hambabakterid ja teha nendele karvatraadist jalad, kuid märkasin pinteresti sirvides kuidas tehti hoopis teise teemaga lõngadest sarnaseid olevusi. Meenus ka enda lapsepõlv kui lasteaias õpetati kuidas papi abil teha karvapalle. Lõikasin lastele pappidest ruudu kuhu ümber saavad nad lõnga kerida. Lapsed valisid ise lõnga värvi ja kõik teised detailid, mis nad parasjagu soovisid. Tegemisel tuli neid natuke abistada, sest lõnga lõigata oli nende jaoks natuke raske.

 

 

Lastega sai käidud Tallinna Tervishoiu muusemi muuseumitunnis ,,Hammastega sõbraks”, oleme meisterdanud hambabaktereid ja need jäid meile rühma kaunistuseks. 

 

 

Projekti lõpuks on planeeritud veel suur meisterdamine kus meisterdame koos lastega realistliku suu ja hambad, millega saavad lapsed mängida hambaarste. Koostöös vanematega täidavad lapsed kodus hambapesupäevikut.

Lepatriinud ja Oravad teostavad ilmavaatlust

Lasteaias toimus põnev Lepatriinude ja Oravate ühine õuesõppetegevus. 💚 Põhirõhk oli ilmavaatlusel, kus lapsed õppisid avastama ja kasutama uusi uurimisvahendeid, et mõõta tuule kiirust ja õhutemperatuuri. 

Täname lasteaeda õppevahendite rikastamise eest.  Kindlasti jätkame vaatlusi ja võrdleme andmeid. 

Lisaks seadmetele pakkus kuldne sügis võrratut vaatlemist silmadele. Värskendasime teadmisi ka muu looduse osas, vaadeldi ja võrreldi erinevaid puid, nende vilju ja lehti.  

Õues õppida on mõnus😊

Autorid: Ivi Kollo, Ragne-Liis Feldmann ja Karin Abe

Õppevahendid on soetatud projekti raames, mida

"Toetas Eesti riik" 

Paldiski Naerulinnu ja Sipsiku lasteaedade personali ühine väljasõit õpetajate päeva puhul

 

Naerulinnu ja Sipsiku lasteaia töötajad otsustasid õpetajate päeva tähistada värske õhu ja liikumise tähe all ning käisid ühisel räätsamatkal Kakerdaja rabas. Kakerdaja raba on Järvamaal Järva vallas asuv raba. Ta paikneb Epu-Kakerdi soostikus ja jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale. 

Raba on nimetatud järvekauri järgi, keda rahvasuus nimetatakse ka kakerdajaks. 

 Matkajuht Argo jagas palju toredaid ja häid nippe ja teadmisi rabas liikumiseks. 

Rabad, mis saavad oma vee ainult sademetest, välistades põhja-, järve- ja liustikuvee, nimetatakse vihmavee tekkelisteks rabadeks. Selliste rabade pinnases on väga vähe toitaineid, mille tõttu on suurel osal taimedel seal raske elutseda, jätkusuutlik kasv toimub ainult mõnedel vähenõudlikel taimeliikidel ning see on ka üldjuhul kidur.  

Madal- ja siirdesoode veekogudega võrreldes on kaltsium- ja magneesiumioonide kontsentratsioon rabavees väga madal. Vähene soolasisaldus on põhjuseks, miks rabavesi ei kustuta hästi janu, küll aga sobib pesemiseks; vee veidi mõrkjas maitse ja pruunikas värvus on tingitud suurest orgaaniliste ainete sisaldusest.

Ring - ka räätsadega saab teha toreda pildi

  Lisaks rabas liikumisele saadi teadmisi kuidas on kõige efektiivsem meetod rabas jõhvikaid korjata (kasutada isetehtud kombaini) ning kuidas marju korjates takistada äraeksimise võimalust. Muidugi sooviti teada matkajuhilt, kus on head murakakohad, aga nagu teada-tuntud ei avaldata neid, aga saime mõningaid soovitusi, millisest piirkonnast võib olla suurem võimalus.

NB! Orienteerumise lihtsustamiseks kasuta helkurvesti! Pane vest ühe kõrgema puu külge ning marju - jõhvikaid, murakaid jms korjates jälgi aeg-ajalt, kus on sinu helkurvest! Nii on hea orienteeruda ja ka rabast väljuda.

Teekond Kakerdi järveni

 

Kakerdi järv (ka Kakerdaja järv) on pruuniveeline düstroofne järv.

Järv asub Kakerdaja raba keskel. Kakerdi järve kaldajoone pikkus on 1211 meetrit ja veepeegli pindala 6,6 hektarit. Järve juurde pääsemiseks on rajatud laudtee. Järvest mööduvad Oandu–Ikla ja Peraküla–Ähijärve matkarada.

 

Õpetaja Karin, kes on talisupleja, proovis Kakerdi järves ujumise ära ning kiitis igate heaks

Teekonnal rabast välja kohtasime huvitavaid puid ja ka rähni toidupuud ning enne, kui saime rabast välja ning räätsad jalast leidsime ka mahajäetud tühja herilase pesa.
 

Rähni toidupuu - kui suvel on rähni põhitoiduks putukate vastsed ja valmikud, siis talvel toitub ta okaspuude seemnetest. Käbi asetatakse puuprakku ning rähn hakkab nokalöökidega seemneid välja peksma.

Enne, kui asusime koduteele, sõime kosutavat seljanka suppi ning maiustasime maitsva kringliga.

Aitäh, Taive organiseerimise eest! Oli väga tore ja meelikosutav päev!!!